Kasulikku

Töökindad

Keemilised ohud ei piirdu ainult keemiatööstusega. Mitmesugustes sektorites seisavad paljud tootjad silmitsi vähem agressiivsete toodete, näiteks õlid, happed, lahustid jne käitlemisel keemiliste ohtudega. Alljärgnev tabel toob välja erinevate kemikaalide toime neljale olulisele kaitsekinda valmistamisel kasutatud materjalile (PVC, nitriil, neopreen, lateks).

See tabel on mõeldud ainult üldpildi andmiseks. Kemikaalikinnastel võib olla erinev vastupidavus keemilistele ainetele, mis sõltub nt temperatuurist, kokkupuuteajast, keemiliste ainete kontsentratsioonist, kinda ehitusest ja paksusest jne. Alati on soovitatav teha esialgne test, et veenduda keemiakinda sobivuses.

SEE INFO ON ANTUD AINULT ÜLDISE TEABENA, EGA ANNA MEILE VASTUTUST SOBIVA KINDA VALIKUL. Kindavaliku peab tegema kompetentne isik, kes teab täpselt töötingimusi ja kinnaste kasutuspiiranguid.

★★★ Suurepärane
★★ Hea
Rahuldav
── Ei soovitata

 

Kemikaal PVC Neopreen Nitriil Naturaalne kumm (lateks)
3,4 dikloraniliin ── ── ★★
Akrüülnitriil ── ★★
Amino kõvendid ★★
Ammoniaak (leeliseline lahus) ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Ammooniumfosfaat ★★★ ★★★ ★★★ ★★
Ammooniumhüdroksiid ★★★ ★★★ ★★★ ★★
Ammooniumkarbonaat ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Ammooniumkloriid ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Ammooniumnitraat ★★★ ★★★ ★★★ ★★
Ammooniumsulfaat ★★★ ★★ ★★★ ★★
Amüülalkohol ★★★ ★★★ ★★★ ★★
Amüülatsetaat ── ★★
Aniliin (amiin) ── ★★ ★★
Antioksüfageaaltooted ★★★ ★★★ ★★
ASTM õli n° 1 ★★★ ★★★
ASTM õli nr 2 ★★ ★★★
Atseetaldehüüd ── ★★★ ★★
Atseetamiid ★★ ★★ ★★★
Atseetanhüdriid ── ★★★ ★★★ ★★★
Atsetoon ── ★★ ── ★★
Atsetüülalkohol ★★ ★★★ ★★★ ★★
Baariumkloriid ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Baariumnitraat ★★ ★★★ ★★★ ★★★
Banaaniõli ── ──
Bensaldehüüd ── ── ── ★★
Benseen (bensool) ── ── ── ──
Bensiin ── ★★ ★★★ ──
Bensüülalkohol ── ★★ ★★ ★★
Boorhape ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Broom ── ★★
Butaan ★★★ ★★★ ★★★ ──
Butüülalkohol ★★ ★★ ──
Butüülatsetaat ── ★★
Butüülhape ★★★ ★★★ ★★★ ★★
Butüülstearaat ★★ ★★ ★★
Clorox ★★ ★★ ★★
Diatsetoonalkohol ★★★ ★★ ★★
Dibensüüleeter ── ── ── ──
Dibutüüleeter ── ★★ ★★★ ──
Dibutüülftalaat ★★★
Dietanoolamiin ★★★ ★★★ ★★★
Difenüül ── ── ── ──
Difenüüloksiid ── ── ── ──
Diislikütus ★★ ★★★ ★★★ ──
Dimetüülformamiid ★★ ── ★★★
Dioksaan ── ★★★ ★★ ★★
Dioktüüleeter ── ★★ ★★ ──
Dioktüülftalaat ──
Eeter ── ★★★ ★★★
Elavhõbekloriid ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Etüleendiamiin ★★
Etüleendikloriid ── ── ──
Etüleendikloriid (kloorilahusti) ── ──
Etüleenglükool ★★★ ★★★ ★★★ ★★
Etüleenkloriid ★★
Etüülalkohol (etanool) ★★ ★★ ★★ ★★
Etüülamiin ★★★ ★★ ★★ ★★
Etüülatsetaat ── ★★
Etüülbenseen ── ★★ ──
Etüülformiaat ── ★★
Etüültrikloriid ── ── ──
Fenoolhape ★★ ★★★ ★★
Fluor ★★ ★★
Formaldehüüd ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Fosforhape (kuni 85%) ★★★ ★★★ ★★ ★★★
Fotovannid ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Freoon (11 – 12 – 21 – 22) ★★ ──
Glükool ── ★★ ★★ ──
Glütserool (glütseriin) ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Heksaan ★★ ★★ ★★★ ──
Heptaan ★★★ ★★ ★★★ ──
Hüdrasiin ★★★ ★★ ★★
Isobutüülalkohol ★★ ★★★ ★★★ ★★★
Isooktaan ── ★★★ ──
Isopropüülalkohol (sopropanool) ★★ ★★ ★★ ★★
Isopropüüleeter ── ★★ ★★★
Jood ── ★★
Jää-äädikhape ★★★ ★★ ── ★★
Kaaliumatsetaat ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Kaaliumfosfaat ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Kaaliumhüdroksiid ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Kaaliumjodiid ── ★★★ ★★★ ★★★
Kaaliumkloriid ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Kaaliumnitraat ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Kaaliumsulfaat ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Kaaliumtsüaniid ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Kaaliumvesinikkarbonaat ★★ ★★★ ★★★ ★★★
Kalamaksaõli ★★ ★★★ ★★
Kaltsiumatsetaat ★★★ ★★★ ★★★
Kaltsiumfluorofosfaat ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Kaltsiumhüdroksiid ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Kaltsiumhüpoklorit ★★★ ★★ ★★ ★★
Kaltsiumkloriid ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Kaltsiumnitraat ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Kaltsiumtsüaniid ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Kloor ★★★ ★★
Kloroatsetoon ──
Klorobenseen ── ──
Kloroform ── ──
Kookosõli ★★ ★★★ ★★
Kreosoolõli ★★ ★★ ★★ ★★
Kreosoot ★★ ── ★★★ ──
Kresool ── ★★
Kroomhape ★★★ ★★
Ksüleen ── ★★ ──
Kumeen ★★ ★★ ★★★ ──
Kütteõli ★★★ ★★ ★★★ ──
Kütused ★★ ★★ ──
Lahusti 1, 2, 3, 73, 74 ★★ ★★ ★★ ★★
Lahustibensiin ── ★★ ★★★ ──
Lahustid Stoddards ── ★★ ★★★
Lahustilakk ★★ ★★
Lambiõli ★★ ★★ ★★ ──
Lauriinhape ★★ ★★★ ★★★
Linaseemneõli ★★★ ★★★ ★★★ ──
Linoolhape ★★ ★★★ ★★★
Loomarasv ★★ ★★★ ★★★ ──
Lubi ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Lõikamisõli ★★ ★★★ ★★★ ──
Lämmastikhape (kontsentratsioon) ★★★ ── ── ──
Lämmastikhape (kuni 20%) ★★★ ★★
Magneesiumhüdroksiid ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Magneesiumkloriid (18%) ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Magneesiumnitraat ★★ ★★★ ★★★ ★★★
Magneesiumoksiid ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Maleiinhape ★★ ★★★ ★★★ ★★★
Masinaõli ★★★ ★★ ★★★
Metüleenkloriid ★★ ★★★ ──
Metüülalkohol (metanool) ★★★ ★★ ★★ ★★
Metüülamiin ★★★ ──
Metüülaniliini ★★★ ★★★
Metüülatsetaat ── ★★
Metüületüülatsetoon ── ★★ ── ★★
Metüülformiaat ── ★★
Metüülisobutüülketoon ── ★★ ── ★★
Metüülmetakrülaat ★★ ★★ ★★
Metüülsalitsülaat ★★
Metüültselluloosi lahus ── ★★ ★★ ★★★
Monobromobenseen ── ── ── ──
Monoetanoolamiin ★★ ★★★ ★★★ ★★★
Monoklorobenseen ── ── ── ──
Morfoliin ★★ ★★ ★★
Männiõli ★★★ ── ──
Määrdeõli ★★★ ★★ ★★★ ──
Naatriumboraat ★★ ★★★ ★★★ ★★★
Naatriumfosfaat ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Naatriumhüdroksiid (naturaalne sooda) ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Naatriumhüpoklorit (valgendi) ★★★ ★★ ★★ ★★
Naatriumjodiid ── ★★★ ★★★ ★★★
Naatriumkarbonaat ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Naatriumkloriid ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Naatriumnitraat ★★ ★★★ ★★★ ★★★
Naatriumsilikaat ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Naatriumsulfaat ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Naatriumtsüaniid ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Naatriumvesinikkarbonaat ★★ ★★★ ★★★ ★★★
Naatriumvesiniksulfit ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Naftaleen ── ★★ ──
Naftasaadused ★★★ ★★★ ★★★
Nafteenhape ★★ ──
N-butüül amiin ★★
Nikkelkloriid ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Nikkelsulfaat ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Nitraat väävelhape (kontsentratsioon) ★★★ ── ── ──
Nitrobenseen ── ★★
Nitrometaan ── ──
Nitropropaan ── ★★
Oksaalhape ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Oleiinhape ★★★ ★★★ ★★★ ★★
Oliiviõli ★★★ ★★★ ★★★ ★★
Palestiinhape ★★ ★★★ ★★★ ★★★
Parafiin ★★ ★★ ★★ ★★
Parkimislahused (kroom alum) ★★ ★★ ── ──
Pentaan ★★ ★★★ ──
Perkloriidhape ★★★
Perkloroetüleen ★★ ──
Petrooleum ★★★ ★★ ★★★ ──
Piimhape ── ★★★ ★★
Pikriinhape ★★★ ★★★ ★★
Plastifikaatorid ★★★ ★★★ ★★★
Pleegitusaineid ★★★ ★★★ ★★★ ──
Pliisulfaat ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Propaan ★★★ ★★★ ★★★ ──
Propüleendikloriid ── ── ──
Propüülalkohol ★★ ★★★ ★★★ ★★★
Propüülatsetaat ★★ ★★★
Puidu kaitseõli ★★ ★★
Puupiiritus ★★ ★★★ ★★ ★★★
Puuvillaseemneõli ★★★ ★★★ ★★
Raudkloriid ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Raudnitraat (kuni 10%) ★★ ★★★ ★★★ ★★★
Riitsinusõli ★★★ ★★★ ★★
Sidrunhape (kõik kontsentratsioonid) ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Sipelghape ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Sojaõli ★★ ★★★ ★★
Steariinhape ★★★ ★★ ★★★
Stüreen ── ──
Söe aromaatne destillaat ★★ ──
Süsihape (kontsentratsioon) ★★ ★★★ ★★★ ★★★
Süsinikbisulfiid ── ── ★★★ ──
Süsinikdisulfiid ★★ ──
Süsinikhappe lahused ★★ ★★
Süsiniktetrakloriid ── ── ★★ ──
Süsiniktetrakloriid (kloriid lahusti) ★★ ★★★ ──
Tannikhape ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Teraviljaalkohol ★★ ★★★ ★★ ★★★
Tetrahüdrofuraan ★★ ──
Tinakloriid ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Tinakloriid (10%) ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Tolueen ★★ ★★ ──
Tributüülfosfaat ── ★★★
Trietanoolamiin ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Trifenüülfosfaat
Trikloroetüleen ── ★★ ──
Trinitrotolueen ★★★ ★★★ ★★★
Tritsüülfosfaat ── ★★
Trükivärv ★★★ ★★★ ★★
Tsinkkloriid ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Tsinksulfaat ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Tsükloheksaan ★★★ ★★ ★★★ ──
Tsükloheksanool ── ★★ ★★ ★★
Tsükloheksanoon ── ──
Turbiiniõli ★★ ★★ ★★★ ──
Tärpentin ★★★ ── ── ──
Umbrohumürgid ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Vasksulfaat ★★ ★★★ ★★★ ★★★
Vesinikbromiidhape (40%) ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Vesinikfluoriidhape ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Vesinikkloriidhape ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Vesinikperoksiid ★★★ ★★ ★★ ★★
Vesinikperoksiid ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
White Spirit ★★ ★★★
Viinhape ★★★ ★★★ ★★★ ★★★
Värvaine lahused ★★ ★★ ★★★ ★★
Värvid ★★★ ★★★ ★★★ ──
Värvieemaldajad ★★ ★★ ★★★ ★★
Värvivedeldaja ★★ ★★
Väävelhape (56%) ★★★ ★★ ★★ ★★
Väävelheeter ★★ ★★★ ★★★ ★★

Tööohutus ei ole naljaasi. Suur osa väli- ja ehitusalastest töödest tehakse midagi käideldes, mistõttu on spetsiaalsed töökindad väga olulised. Seda eelkõige, et vältida vigastusi ning neist tingitult kaotatud tööpäevi ja raha. Lisaks kindlustab tööohutuse tõsiselt võtmine ettevõtte kestva edukuse. Töökindad on väga olulised ka suvila või maamaja ümber remondi- ja ehitustöid tehes.

Suvilas remonti tehes on ohutus Sinu enda isiklik vastutus. Ärimaailmas on ettevõtte juhi või vastutava töötajana Sinu kohustus tagada oma töötajate maksimaalne tööohutus ja turvalisus. Oluline on see nii tiimi tervise huvides kui ka juriidilisest aspektist, sest erinevates valdkondades on väga spetsiifilised ja karmid tööalased nõuded, mida järgima peab.

Lisaks sellele, et tööandja on kohustatud oma töötajate heaolu eest hoolitsema, on ka töötajatel endil kohustus teada, millised standardid nende valdkonnas kehtivad. Ehk siis: juhina oled Sina see, kes oma töötajate heaolu ja turvalisuse eest vastutab. Loomulikult vastutavad kõik ka ise oma turvalisuse eest, kuid seaduse ees on vastutav siiski juriidiline isik.

Wortex töökindad on hea kvaliteedi ja hinna suhtega

Peame kõvasti lugu heast kvaliteedist ja vastupidavusest. Tõime turule Wortex töökindad, sest turg oli küllastunud nigela kvaliteedi ja kasutusmugavusega välimuselt äravahetamiseni sarnastest töökinnastest. Meie eesmärk on pakkuda kvaliteetseid töökindaid, mis on hea hinnaga, mugavad kanda ning vastupidavad.

Eelnevat arvesse võttes tõime äsja Wortexi brändi all turule uued kattega tekstiilkindad, mis on sertifitseeritud uusima EN 388:2016 standardi järgi. Põnevaimad mudelid on näiteks ultraõhukesed nailon/spandex töökindad, kõrgtehnoloogilised HPPE/klaaskiududega töökindad ja nailonist töökindad, millel on peopesas kahekordne latekskate.

WORTEX nailon/spandex sõrmikud vahtnitriilkattega (6207..6211) WORTEX HPPE/klaaskiud sõrmikud PU kattega, lõikekindlus D (6708..6711) WORTEX nailonsõrmikud kahekordse latekskattega (6307..6311)

 

Toodame töökindaid, mida saab edukalt kasutada nii ehitusel, logistikavaldkonnas, tööstuses kui põllumajandustöödel. Oma vastupidavust on korduvalt tõestanud Wortexi Supracoat materjalist kindad ja sünteetilisest nahast töökindad. Meie valikust leiab ka erinevaid voodriga kindaid.

Wortex SupraCoat töökindad (7307-7313) Wortex sünteetilised töökindad (8906-8911)

 

Vaata kõiki Wortex töökindaid ja teisi tooteid SIIT!

 

Vaatame töökinnaste ja -ohutuse temaatikat nüüd lähemalt.

Milleks töökindad ja ohutusrõivastus kasulikud on?

  1. Ohutu töökeskkonna loojad ja hoidjad. Nagu juba eelpool räägitud, siis tagavad kvaliteetsed töökindad turvalise ja hästi hoitud töökeskkonna. Olgu selleks siis oma suvila või eramaja, kus parasjagu remonti tehakse või mõni suurem ehitusobjekt. Näiteks aitavad töökindad vältida torke- ja lõikehaavu, kriimustusi ja põletusi. Spetsiaalsed töökindad kaitsevad bakterite ja viiruste eest, kuid ka ohtlike ainete, mis võivad nahka ärritada või põletada ning ekstreemse külma ja kuuma eest.
  2. Kirjutavad firma kestva eduloo. Seostub eelmise punktiga. Hästi tagatud turvaline töökeskkond viib Sinu firma kestvale kasvule. Kuidas nii? Meeskond, mis võtab turvalisuse ja ohutuse nõudeid tõsiselt, ei kannata töövõimet -ja tulemusi pärssivate õnnetuste tagajärjel. Vastupidi ‒ nad teevad järjepidevalt head tööd, mis viib omakorda firma majandustulemused kasvule. Põhjus on lihtne: tiim tunneb end tänu korrektsele ohutusrõivastusele ja töökinnastele turvaliselt, nad ei tunne vajadust töökohta vahetada. See omakorda aitab hoida oskuslikku ja pikaajalise kogemusega töötajaid, kes tunnevad oma tööd, ettevõtet ja selle kliente läbi ja lõhki.
  3. Aitavad hoida head mainet. Brändi maine on tänases konkurentsitihedas ärikeskkonnas olulisem, kui kunagi varem. Isegi väike plekk võib muidu hea maine kiirelt ja kestvalt ära rikkuda. Ajakirjandusele meeldivad lood, kus mõni suurfirma ei ole oma tööohutuse alaseid kohustusi piisavalt hästi täitnud, keegi on kannatada saanud ning vastutajat nahutatakse siis selle eest avalikkuse ees korralikult.

N 388 on standard kaitsekinnastele mõjuvate mehaaniliste ohtude hindamiseks. EN 388 järgi normitud kindaid on testitud sertifitseeritud asutuse poolt, kes hindab nende kulumis-, lõike-, rebimis- ja torkekindlust.

Pärast standardi viimase redaktsiooni ilmumist 2003. aastal on kinnaste tootmises toimunud palju tehnoloogilisi edasiminekuid. See tähendab, et kinnaste valmistamisel on tavakasutusse jõudnud nt terassüdamikuga kõrgtehnoloogilised kiud, mille lõikekindlust ei saa standardi praeguste meetoditega täpselt hinnata. Samal ajal on ka tavaliseks muutunud löögi eest kaitsvad kindad (Impact Protection), kuid siiani puudus standard nende hindamiseks.

Siinkohal on esitatud uue EN 388 standardi olulisemad muudatused:

1. ISO 13997 lõikekindluse katse TDM100
Vana standardi kohaselt määrati kinnaste lõikekindlus lõikekettaga katsel (Coupe test), mis on 500-grammise püsikoormuse all pöörlev lõiketera. Tera liigub mööda katsetatava kanga pinda edasi-tagasi, kuni lõikab selle läbi. Teras- või klaaskiude sisaldava kõrgtehnoloogilise kanga katsetamisel ei anna see aga objektiivset tulemust, kuna lõikeketas võib nüristuda juba enne läbilõiget.

Uue standardi järgi on Coupe testil seatud piirang lõikeketta üle kanga liikumisele 60 korrani vaatamata sellele, kas riie lõigati läbi. Kui lõikeketas on üle kanga pinna liikunud 60 korda, tuleb kindaga teha lõikekindluse katse ka ISO 13997 järgi.

ISO 13997 TDM100 katses kasutatakse sirget tera, mis tõmmatakse üle kanga selle läbilõikamiseni ning mõõdetakse terale mõjuv koormus (Njuutonites). Tehakse mitu katset terale mõjuvate eri koormustega. Kuna iga lõiketera liigub üle kanga pinna vaid ühe korra ja ka iga tera kasutatakse vaid korra, on terade nürinemise probleem kõrvaldatud ja see muudab kinnaste lõikekindluse määramise selgemaks, nii et töö jaoks õige kinda valimisel saab teha informeerituma otsuse.

ISO 13997 lõikekatsega määratletakse kuus lõikekindluse taset. Toimivus ulatub A-taseme lõikekindlusest (mõjuv jõud on 2 N kuni 5 N) F-tasemeni (mõjuv jõud on üle 30 N), nagu on näidatud tabelis.

VÄIKElõikekindlus KESKMINElõikekindlus SUURlõikekindlus VÄGA SUURlõikekindlus
Tase A B C D E F
Lõikekindlus > 2 NLõikekoormus 203 grammi > 5 NLõikekoormus 509 grammi > 10 NLõikekoormus 1019 grammi > 15 NLõikekoormus 1529 grammi > 22 NLõikekoormus 2243 grammi > 30 NLõikekoormus 3059 grammi
Pakutav rakendusala Teravate servadeta kergete materjalide käitlemine, detailide montaaž, autohooldustööd, ehitus, mitmeotstarbeline … Pakendamine, laotööd, kergmetallide stantsimine, autode ja kodumasinate kokkupanek … Lehtmetalli ja klaasi väikese koormusega käitlemine, metalli stantsimine, plasti ja rehvide tootmine, auto- kodumasinatööstused … Lehtmetalli ja klaasi/pudelite käitlemine, metalli stantsimine, looma- ja linnuliha väikese koormusega käitlemine, puusepatööd, trükitööd … Lehtmetalli suure koormusega käitlemine, tahvelklaasi käitlemine, metallide ümbertöötlemine, jäätmekäitlus, looma- ja linnuliha käitlemine, trükitööd … Lehtmetalli suure koormusega käitlemine, metallide ümbertöötlemine, jäätmekäitlus, liha suure koormusega käitlemine, tapamajad

 

2. Löögikindluskatsete lisamine standardisse

Löögikindluskatsed tehakse üksnes kinnastele, millel on spetsiifilised löögikindlad elemendid peopesas, käeseljal või sõrmenukkidel. See katse on valikuline ja testi alusel antakse välja kolm võimalikku hinnet: P (läbis katse), F (ei läbinud katset), X (ei katsetatud).

 

3. Muudetud markeering

See muudatus mõjutab üksnes uusi sertifitseeritavaid kindaid. Nagu iga muu isikukaitsevahendite standardi puhulgi pole see tagasiulatuv, nii et kinnaste märgistamiseni uue standardi kohaselt võib minna mitu aastat.

ga töötaja teab, kui oluline on valida õiged töövahendid ja nende hulka kuuluvad ka kindad. Õigesti valitud kindad aitavad teil saavutada oma eesmärke ja teid võimalike ohtude eest kaitsta.

Valesti valitud kinnastega või üldse ilma nendeta töötamisel võivad olla negatiivsed tagajärjed, alates kehavigastustest ja lõpetades produktiivsuse kao, langenud töömoraali ja suurenenud kompensatsioonikuludega.

Kindaid valides arvestage kindlasti nelja faktoriga: ohud kätele, tööülesanne ja kokkupuude, kinda materjal ja suurus.

 

Tuvastage kõik ohud kätele.

Riskid, millega töötajad kokku puutuvad ja mida õigesti valitud kinnastega vältida saab, on näiteks ohtlikud ained, lõikehaavad ja rebendid, hõõrdumine, torkehaavad, keemilised ja kuumapõletused ning ekstreemne külm ja kuum temperatuur. Tuvastage kõik ohud. Näiteks, kas on hõõrdumise, lõike-/torkehaavade või liiga külma/kuuma temperatuuri oht.

Käte kaitsmiseks ohtlike ainete eest valige kindad, mis vastavad Euroopa standardile EN374-3. Samas tehke kindlaks, et valite sellisest materjalist kindad, mis kaitsevad kindalt käsitsetava aine eest. Olemas on kemikaalikindlad kindad, mis kaitsevad ka mehaaniliste ohtude (standard EN388) või kuumaohtude (standard EN407) eest.

Pikem või pidev kontakt veega, eriti koos seepide ja puhastusvahenditega, võib põhjustada nahapõletikku. „Märg töö“ on termin, mida kasutatakse tööülesannete jaoks, mis seda nahapõletikku põhjustada võivad. Selleks, et kaitsta käsi „märja töö“ eest, valige kindad, mis vastavad Euroopa standardile EN374-2 – see tähendab, et kindad on veekindlad.

Valige kindad selle järgi, milliste ohtudega kokku puutute / mille vastu kaitset vaja on ja veenduge, et kindad pakuksid kaitset just selle ohu vastu.

 

Arvestage tööülesande ja kokkupuutega.

Kindad ei tohiks takistada ega mõjutada töötegemist. Näiteks vee või õlidega töötamisel valige karedamad või mustrilise pinnaga kindad, et oleks parem haarata ja esemed ei kukuks käest.

Erinevad situatsioonid nõuavad erinevaid kaitsevahendeid. Kindad erinevad nii disaini, materjali kui ka paksuse poolest. Ükski kinnas ei kaitse kõikide ohtude eest ega ükski kinnas ei pea igavesti vastu.

Arvestage sellega, kas kindaid kantakse lühema või pikema aja jooksul. Viimasel juhul on oluline mugavus. Üldiselt kaitsevad paksemad kindad paremini, aga õhemate kinnastega on jällegi parem töötada.

Oluline on ka see, kas kindad peavad kaitsma ainult üksikute piiskade eest või töötate täiesti kättpidi ohtlikus aines. Üksikute piiskade eest kaitsevad lühikesed kindad. Kui aga teie käed puutuvad ohtlike ainetega pidevalt kokku, tuleks valida pikemad kindad (st kinda äär peab olema pikem, et ohtlikud ained ei pääseks kinnastesse sisse).

 

Millistest materjalidest on kindad valmistatud?

Töökindad, mis on tehtud vanadest usaldusväärsetest materjalidest, nagu puuvill või nahk, on kasulikud tööde jaoks, kus on lõike-/torkehaavade või hõõrdumise oht.

Materjalidega töötamine nõuab paindlikust ja käteosavust, mille jaoks on parimad nahast või riidest kindad, mis samas kaitsevad teid ka võimalike ohtude eest. Paksemad kindad kaitsevad paremini, aga õhemad kindad võimaldavad rohkem liikuvust, seega õigeid kindaid valides tuleks arvestada sellega, milline on töö ja millised on võimalikud ohud.

Järgmine on loend erinevatest kinnastest ja ohtudest, mille vastu nad kaitsevad.

  • Nahast kindad kaitsevad vigastuste eest, mida võivad tekitada sädemed või vastu karedaid pindu hõõrdumine. Nahast kindaid koos isoleeritud voodriga kasutatakse elektritöödel.
  • Riidest kindad on valmistatud puuvillast või mõnest muust riidest. Riidest kindaga on kõige parem haarata, seetõttu neid kasutatakse töödel, kus käsitsetakse libedaid objekte. Samuti aitavad need kaitsta leebe külma või kuuma eest.
  • Kemikaalikindlad kindad on tehtud materjalidest, nagu kumm, neopreen, polüvinüül, vinüül vms. Sellised kindad kaitsevad kandjat söövitavate ainete, õlide ja lahustite eest. Kui valite kemikaalikindlaid kindaid, arvestage kindlasti tootja soovitustega, eriti siis, kui teie töötate kättpidi neis ainetes.
  • Metallvõrguga kindad kaitsevad haavade või marrastuste eest. Neid peaks kandma inimesed, kes töötavad lõikeriistade või teiste teravate töövahenditega.
  • Aluminiseeritud kindad on tehtud aluminiseeritud riidest ja mõeldud kaitsmaks põletuste eest. Selliseid kindaid peaks kandma need, kes töötavad kuumade materjalidega.
  • Ühekordsed kindad, mis on tavaliselt valmistatud vinüülist, lateksist või nitriilist, aitavad kaitsta kerge ärrituse eest.

Kinda suurus ja sobivus.

Kui kindad on mugavad, on tõenäolisem, et töötajad neid ka kannavad. Kaasake oma töötajad kinnaste valimise protsessi ja andke neile võimalus ise oma kindad valida.

Kindad peaksid olema õige suurusega. Liiga väikesed kindad pitsitavad ja liiga suured võivad käest ära kukkuda. Kinnas kaitseb ja on mugav ainult siis, kui on õige suurusega. Valimisel on abiks suuruste tabel:

Kinda suurus (standard EN420) Käsi (mm) Kinnas
Peopesa ümbermõõt Pikkus Miinimum pikkus
6 152 160 220
7 178 170 230
8 203 182 240
9 229 192 250
10 254 204 260
11 279 215 270

Kõik individuaalsed kaitsevahendid on jagatud kolme kategooriasse ohtude järgi, mille vastu need kaitsevad:

Kategooria Ohu tase PPE-kontroll Tootmise kontrollimine
 I  Minimaalsed ohud Tootja enda sertifikaadid Tooja ise vastutab
 II  Keskmised ohud  EC-tüüpi uurimine notifitseeritud asutuselt  Tootja ise vastutab
 III  Pöördumatud kahjustused  EC-tüüpi uurimine notifitseeritud asutuselt  Notifitseeritud asutus kontrollib tootmist

 

Kategooria I: kindad, mis kaitsevad minimaalse ohu eest. Esimese kategooria kindad vastavad standardile EN 420:2003. See standard kinnitab, et kindad iseenesest ei kahjusta nende kasutajat ja neid on mugav kanda. Kontrollitakse (ja nõuded hõlmavad) pH-d ja kroomi VI sisaldust nahas, peale selle veeauru ülekandumist ja materjalide imavust. Samuti kontrollitakse kinnaste suurust ja sõrmede liikuvust kinnastes ning kinnastele märgitud ja kinnastega kaasasolevat üldise teabe nõudeid. Kõik Becky AS veebilehel müüdavad kindad vastavad standardi EN 420:2003 üldnõuetele ning neil on CE-markeeringud.

Kategooria II: kindad, mis kaitsevad keskmise ohu eest. Kindad vastavad Euroopa standardile EN 420:2003 ja neile on märgitud toimivustase, mis näitab, kuidas kinnas kindla mehaanilise ohu katses standardi EN 388:2003 järgi vastu pidas ja kuidas selline tulemus saadi. Mõned kindad kaitsevad kindlate ohtude eest, nagu külm (EN 511:2006), otsene kuumus alla 100 °C (EN 407:2004) ja vesi (EN 374-2:2003). Toimivustaset märgitakse kasvavalt, mis tähendab, et 0 märgib kõige väiksemat kaitset. Need tasemed märgitakse piktogrammi juurde alati samas järjekorras.

Kategooria III: kindad, mis kaitsevad pöördumatute kahjustuste eest. Kindad vastavad Euroopa standardile EN 420:2003 ja neile on märgitud toimivustase, mis näitab, kuidas kinnas kindlas katses mõnele ohule, näiteks otsene kuumus üle 100 °C (EN 407:2004) ja keemiline risk (EN 374-3:2003), vastu pidas.

 

picto_EN388_2 Standard EN 388:2003 – kindad, mis kaitsevad mehaaniliste ohtude eest. Kaitset mehaaniliste ohtude eest näitab selline piktogramm, mille all on neli numbrit, mis märgivad nelja toimivustaset ja iga number näitab, kui hästi kinnas konkreetses katses kindla ohu vastu kaitses.
  1. Kaitse hõõrdumise vastu (0-4). See kategooria näitab, mitu töötsüklit läks vaja, et näidiskindasse auk hõõruda.
  2. Kaitse lõiketerade vastu (0-5). See kategooria näitab, mitu töötsüklit läks vaja, et teraga ühtlasel kiirusel näidiskindast läbi lõigata.
  3. Kaitse rebenemise vastu (0-4). See kategooria näitab, kui suurt jõudu pidi rakendama, et näidiskinnas katki rebida.
  4. Kaitse läbistamise vastu (0-4). See katse näitab, kui suurt jõudu pidi rakendama, et standardsuuruses teravikuga kindasse auk teha. Kõikidel juhtudel näitab number [0] toimivuse madalaimat taset.
0 1 2 3 4 5
a. Hõõrdumisvastane kaitse (faktor)    <100     100     500     2000     8000
b. Lõikekindlus (faktor) <1,2 1,2 2,5 5,0 10,0     20,0
c. Rebenemiskindlus (Newton) <10 10 25 50 75
d. Torkekaitse (Newton) <20 20 60 100 150
 EN 511:2006 – kindad, mis kaitsevad külma eest.See standard kehtib kinnastele, mis kaitsevad käsi konvektiivse või otsese külma (kuni –50 °C) eest. Selline piktogramm tähistab külmakaitset. Selle all on kolm numbrit, mis märgivad toimivustaset. Iga number näitab kaitset eri külmaga seotud ohu vastu.
  1. Kaitse konvektiivse külma eest (0-4). Toimivustaset mõõdetakse selle järgi, kuidas kinda termaalisolatsioon kaitseb kandjat konvektiivse ehk ülekanduva külma eest.
  2. Kaitse kokkupuutel külma esemega (0-4). See toimivustase näitab, kuidas kinda termaalkaitse toimib juhul, kui kindakandja puutub otseselt kokku külmade objektidega.
  3. Kaitse vee eest (0 – ei ole veekindel; 1 – on veekindel).
EN 407:2004 – kindad, mis kaitsevad termaalohtude eestKaitseomaduste olemus ja tase on näidatud piktogrammil, mille all on 6 numbrit, mis märgivad toimivustaset, mis on omakorda seotud kaitsega kindla ohu eest.
  1. Kaitse süttimise eest (0–4). See põhineb ajal, mille jooksul kindamaterjal veel põleb või hõõgub, kuigi süüteallikas on juba eemaldatud. Kindaõmblused peavad vastu pidama vähemalt 15 sekundit.
  2. Kaitse otsese kuumuse eest (0–4). See põhineb temperatuuril (100–500 °C), mille juures ei tunne kindakandja vähemalt 15 sekundilise kokkupuute jooksul mitte mingit valu. Kindale tohib märkida taseme 3 alles siis, toimivustase on vähemalt 3. Muidu jääb maksimaalne otsese kuumuse kaitse tasemele 2.
  3. Kaitse konvektiivse kuumuse eest (0–4). See põhineb ajal, mille jooksul kaitseb kinnas selle kandjat konvektiivse kuumuse eest. Toimivustaset märgitakse ainult juhul, kui kinnas sai süttimiskatse käigus taseme 3 või 4.
  4. Kaitse kiirgava kuumuse eest (0–4). See põhineb ajal, mille jooksul suudab kinnas kaitsta selle kandjat kuumuse eest, kui kandja puutub kokku kiirgava kuumusega. Toimivustaset märgitakse ainult juhul, kui kinnas sai süttimiskatse käigus taseme 3 või 4.
  5. Kaitse sulametalli väikeste pritsmete vastu (0–4). Sulanud metalli pritsmete arv, mille tõttu kuumenes näidiskinnas antud tasemele. Toimivustaset märgitakse ainult juhul, kui kinnas sai süttimiskatses taseme 3 või 4.
  6. Kaitse sulametalli suurte pristmete vastu (0–4). Sulanud metalli hulk, mille tõttu nahk kinda all sai kahjustada. Kinnas ei vasta nõuetele ja ei läbi katset, kui metallipristmed jäävad kinda külge kinni või kui näidiskinnas süttib.
Kaitse kemikaalide eest.Seda piktogrammi, mis tähendab „vähene kaitse kemikaalide eest” või „veekindel”, võib kasutada kinnastel, mille läbitungimisaeg jääb alla 30 minuti vähemalt 3 kemikaali puhul sellest loendist, aga mis läbivad läbistamistesti.
EN 374-1:2003; EN 374-2:2003 – kaitse kemikaalide ja mikroorganismide eest.Standard EN 374-1:2003 täpsustab nõudeid kinnastele, mis kaitsevad nende kandjat kemikaalide ja/või mikroorgamismide eest ning määrab terminid, mida kasutatakse.Standardi EN 374-2:2003 järgi on mikroorganismide eest kaitsev kinnas vettpidav ja läbistamiskatses saanud vähemalt taseme 2. Kinnas ei tohi katse käigus vett ega õhku läbi lasta. Kontrollitakse ka kinnaste vastavust AQL-ile (Acceptable Quality Level ehk aktsepteeritud kvaliteeditase).   • 3. taseme AQL peab olema 0,65 • 2. taseme AQL peab olema 1,5 • 1. taseme AQL peab olema 4,0
EN 374-3:2003 – kaitse kemikaalide ja mikroorganismide eest.Kemikaalikindla kinda piktogrammi juurde peab olema märgitud kolmekohaline kood.  See kood viitab kemikaali kooditähele 12 standardkemikaali loendist. Kemikaali kindast läbitungimise aeg peab olema vähemalt 30 minutit.
Kooditäht  Kemikaal cas number  Klass
 A  Metanool  67-56-1  Primaarne alkohol
 B  Atsetoon  67-64-1  Ketoon
 C  Atsetonitriil  75-05-8  Nitriilühend
 D  Diklorometaan  75-09-2  Kloorparafiin
 E  Süsinikdisulfiid  75-15-0  Väävlit sisaldav orgaaniline ühend
 F  Tolueen  108-88-3  Aromaatne süsivesinik
 G  Dietüülamiin  109-89-7  Amiin
 H  Tetrahüdrofuraan  109-99-9  Heterotsüklilised ja eetriühendid
 I  Etüülatsetaat  141-78-6 Ester
 J  N-heptaan  142-85-5 Küllastunud süsivesinik
 K  Naatriumhüdroksiid 40%  1310-73-2 Anorgaaniline alus
 L  Väävelhape 96%  7664-93-9  Anorgaaniline mineraalne hape

Läbitungimise toimivustase märgib aega, mille jooksul ohtlik aine täielikult läbi kinda imbub.

 Kaitseindeks  Läbitungimise aeg
 Klass 1  > 10 min
 Klass 2  > 30 min
 Klass 3  > 60 min
 Klass 4  > 120 min
 Klass 5  > 240 min
 Klass 6  > 480 min
CE Toiduohutus. Euroopa õigusaktid toiduga kokku puutuvate materjali kohta (direktiiv EC1935/2004) nõuavad, et need materjalid ei mõjutaks kuidagi toidu kvaliteeti ega muudaks nende organoleptilisi omadusi, nagu värvus, lõhn, tekstuur ega maitse. Sellist märgist kandvad kindad sobivad toiduainetega töötamiseks.

Tööjalatsitest

Kummikutest lähemalt

Kummikud on oluline nüanss ohutu töökeskkonna loomisel

Kummikud on väga oluline osa turvalisest töökeskkonnast. Eesti kliimas on need väga praktilised näiteks ehitus- ja välitöödel. Turvakummikuid on erineva hinna- ja kvaliteediga, mille  määrab eelkõige materjal, millest jalanõu valmistatud on. Vaatame erinevaid materjale tänases blogipostituses ka lähemalt.Enne aga üks huvitav fakt kummikute n-ö sünniloo kohta: kummikud pärinevad 19. sajandil Inglismaal aristokraatide poolt armastatud Wellingtoni saabastest, mille kandis populaarseks Arthur Wellesley, esimene Wellingtoni hertsog. Hiljem hakati Wellingtonideks kutsuma kummist vettpidavaid jalanõusid, mida tänapäeval kantakse eelkõige põllumajandus- ja välitöödel.

Peamised materjalid, millest kummikuid valmistatakse:

  • PU ehk polüuretaan on looduslik polümeer (kõrgmolekulaarne ühend, mille molekulid koosnevad elementaarlülidest), millest valmistatud tooted isoleerivad hästi heli, soojust ning elektrit. Need on ka külma-, niiskus- ja kulumiskindlad. Materjal on võrdlemisi kerge kaaluga ning väga vastupidav (tunduvalt tugevam, kui näiteks naturaalne kumm või PVC-materjal). Kuna tegemist on elastse materjaliga, on sellest valmistatud kummikud kandmisel mugavad ega koorma liigselt liigeseid ega alaselga. Tegemist on vaieldamatult kõige kvaliteetsema, kuid seejuures ka kallima materjaliga. Väga head on näiteks Dunlop Purofort turvakummikud.
  • PVC ehk polüvinüülkloriid on termoplastiline polümeer. Tegemist on sünteetilise materjaliga, mille tootmise ajalugu on pikk – alguse sai see juba eelmise sajandi alguses ning materjal on tänaseni laialt kasutatav. Peab siiski mainima, et PVC ei ole turvakummikute valmistamiseks parim materjal, sest see ei pea miinuskraadidele väga hästi vastu. Materjal muutub enam kui -10 kraadises külmuses jäigaks ning võib puruneda. Tegemist on samas ka kõige odavama materjaliga. PVC-materjalist on  e-poes saadaval näiteks Dunlop PVC kummikud.
  • EVA ehk etüleenvinüülatsetaat on kaalult kõige kergem materjal. Kummikute valmistamisel kasutatakse EVA-materjali vahustatuna. See tähendab, et mikroskoopilised õhumullid tagavad hea vetruvuse ning kandmismugavuse. Ajapikku materjali pehmus aga väheneb ning kummikute kuju võib seetõttu muutuda ega ole enam väga kasutuskõlblik. Materjali eeliseks on selle odavus (PU on mõnevõrra kallim materjal), samuti talub EVA tunduvalt kõrgemaid miinustempreratuure (mõningatel andmetel isegi kuni -70 kraadi). Tänu materjali vetruvusele ei koorma see üleiigselt ka alaselga ega liigeseid. Me pakume näiteks EVA voodriga talvekummikuid.
  • Neopreen ehk polükloropreen on võrdlemisi vastupidav materjal, sellest valmistatud turvajalanõusid saab kanda ka nõudlikemates töökeskkondades, sest need kaitsevad hästi leeliste ja hapete eest. Neopreen nakkub hästi kangaste ja metallidega, peab vastu karmimatele töötingimustele ning on võrdlemisi tulekindel. Neopreen on väga mitmekülgsete omadustega ning seega populaarne materjal väga mitmetes valdkondades, tutvu näiteks meie Nora Champion Pro kummikutega.

5 põhjust miks kummikud on välitingimustes töötades hea valik:

  1. Libisemise takistus. Kvaliteetsed kummikud on toodetud libisemise vastase kummiga. Eesti ilmastik on heitlik ning sügis-talvine periood on lisaks külmale ka väga libe.
  2. Antistaatiline töötlus. Antistaatilised kummikud piiravad elektrostaatilist laengut ning kaitsevad Sind võimalike ohtude eest.
  3. Puhtus ja hügieen. Välitööde keskkond on sageli must ja porine, vahel ka reostatud pestitsiidide, toksiliste ehistusjäätmete ja kemikaalide poolt. Korralikud ning õigesti valitud turvakummikud kaitsevad Sind kahjulike töötingimuste eest.
  4. Hoiavad jalad soojas ja kuivad. Suurem osa soojusest kaob kehast just jalgade kaudu, seega on välitingimustes töötades vajalik, et Sinu jalad oleksid alati soojas ja kuivad. Kui jalad on pikka aega märjad olnud, võib see põhjustada ka mitmeid tervisehädasid.
  5. Mugavus. Turvakummikud peavad olema ka mugavad, et Sa saaksid keskenduda oma tööle ning seda maksimaalselt hästi teha.

Sa kõnnid päevas keskmiselt ca 5000 sammu. See tähendab, et terve elu jooksul sammud Sa kokku ligi 118 000 kilomeetrit. Ehitusel töötavad inimesed kõnnivad aga veelgi rohkem. Kvaliteetsed ja vastupidavad tööjalatsid on seega kriitiliselt olulised. Uurime lähemalt miks see nii on, ja kuidas valida õige turvajalanõu.

Tööjalatsid ei ole kindlasti mitte naljaasi. Nende kandmist ja omadusi ei tohi võtta kergekäeliselt. Tööjalatsid on töövahendid, just täpselt nagu väärt akutrell, linttraktor või segumasin. Tööjalatseid peavad tööd tehes kandma näiteks ehitus- ja meditsiinitöötajad, kokad, puhastusteenindajad jt.

Kujuta ette olukorda, mil tiimiliige ei pannud jalga korrektseid tööjalatseid ning tuli tööle tavalise ketsiga. Millised on kõige hullemad stsenaariumid, mis võivad sellisel puhul juhtuda? Jalad võivad ehitusobjektil millegi (nöörid, kaablid, juhtmed jms) taha kinni jääda, mõni sõiduk võib jalast üle sõita, rasked esemed jala peale kukkuda, hektilises restoraniköögis toimetades võib libastuda ja selili kukkudes oma pea vastu teravat nurka ära lüüa jne.

Tööjalatsid kaitsevad selle kandjat vigastuste eest

Tööjalatseid valides tuleb mõelda moest ja hetketrendidest kaugemale. Olulised on jalatsi vastupidavus ja Sinu turvalisus. Kui Sinu jaoks on visuaalne külg samuti oluline, siis tea, et tänapäeval toodetakse ka väga esteetilisi turvajalanõusid. Teadmiseks, et ka spordimaailmas tuntud ja hinnatud bränd Reebok toodab turvajalanõusid. Kirjutasime Reeboki jalatsitest lähemalt ka oma blogis.   

Teadupärast vedeleb ehitusplatsidel igasugust kraami, seal on erinevad kõrgendused ja platvormid, kus töölised regulaarselt liiguvad. Ehitustööliste jaoks on parimad sellised tööjalatsid, millel on pahkluud kaitsev kõrgem osa. Need peavad olema ka tugevad ja vastupidavad. Olemas on eri tüüpi turvajalanõusid, mis on vee-, torke- ja elektrilöögikindlad. Köögis ning meditsiiniasutustes, kus töö nõuab pidevalt kiirustamist, töötades ei tohi jalanõud jällegi libedad olla.

Tööjalatsite puhul mängib rolli iga nüanss. Ja nagu me teame, siis peitubki kurat just pisiasjades. Valikul tuleb arvestada paljude asjaoludega, sh millised on töötingimused, ja kui kaua kestab tööpäev.

4 elementi, millele tööjalatsit valides tähelepanu pöörata:

  • Pahkluu tugi, mis kaitseb nihestuste ja luumurdude eest;
  • Sobiv suurus, et jalats oleks kandes võimalikult mugav ja stabiilne;
  • Hea nakkuvus, et ei libiseks;
  • Kvaliteetne materjal ja kinnitused. Et tööjalats oleks võimalikult vastupidav, ja seda igas võimalikus olukorras ning ilmastikutingimustes.

Mõned nipid, mida tasuks tööjalatsite kandmisel tähele panna:

  1. Vaheta sisetaldasid ca iga kuue kuu tagant;
  2. Lase jalatsitel märjaks saades alati korralikult ära kuivada. Vaata, et Sul oleks igaks juhuks olemas ka varupaar.
  3. Oluline roll on kanda ka sokil. Kahjuks on sokid tihti see element, millele tähelepanu ei pöörata. See ei tundu piisavalt oluline olevat. Kuid, au contraire, nagu ütlevad prantslased ‒ õigesti valitud, spetsiaalne töösokk muudab tööjalatsite kandmise mugavaks, vale sokk teeb selle ebamugavaks. Parimad materjalid on vill, villasegu ja bambus. Need juhivad niiskust ega lase sellel tööjalatsi sisse koguneda, kus see võib tüütut seennakkust tekitada.